ple und

pole und pole und
mul pole und
akna taga ei saja lund

mul silm ei lähe looja
mässin end rohkem
teki sisse sooja
panen kõrvaklapid pähe
kuulan muusikat vähe
kuid mis on sest kasu
kui ikka käib peas
üks mõttepasun

end liikumatult lamama sunnin
end sel hilisel tunnil
mõistus pole selge
samas tunnen et
olek on tegelt üsna helge

siiski tahaks kõndida
mööda seda
sedasamust unenäo rada,
kus kõnnib praegu ka mu vend,
ning kohata siis keda?
eks ikka iseend.